7-nädalased


Pildid tulevaste agilitykoerade ettevalmistusest 🙂
Tunnel on juba vana tuttav, oma aediku väravast mitte ei astuta, vaid hüpatakse elegantse kaarega üle, nüüd harjutame liikuva aluspinna ületamist. Kõigile meeldib!
Samuti meeldivad piiksuvad loomad, veerevad pallid ja sikutamismängud.
Eeltöö on tehtud, loodetavasti uued omanikud jätkavad.
See on naljakas, mismoodi kutsikas ise endale peremehe valib. Tuli inimene siledat emast vaatama, aga karvane isane otsustas, et see on temale sobiv tüüp ja vaesel inemesel ei jäänud muud üle, kui olukorraga leppida.

Nimed

Lõpuks on Kennelliitu kutsikate registreerimise paberid sisse viidud.
Seekord oli väga raske sobivaid nimesid leida.
Mulle meeldib paljude koerakasvatajate poolt kasutatav süsteem, kus kenneli esimese pesakonna kutsikate nimed algavad A-ga, järgmised B-ga ja nii edasi tähestikujärjekorras.
Meil on need neljandad kutsikad, ja et nad sündisid hiina kalendri järgi draakoniaastal, oli soov seda ka nimes kasutada.

Poiss sai endale nimeks Lohusalu Draakoniaasta Dante.
Peamiselt poeet Dante Alighieri ja tema “Jumaliku komöödia” mälestuseks, aga ka nime tähendus “püsiv” sobib sellele kutsikale.
Iseloomult on ta endiselt memmekas, tahab inimeste juures olla, mängida ja musitada. Teda peab kutsuma ja ootama, jalutuskäikudel jääb ta traavivatest tüdrukutest maha, istub õnnetult ja päästab hädakisa valla: “oodake!” Üleeile jooksis õrna jääga kaetud veelompi, jää purunes jalge all ja nii ta seal seisis üllatunult külmas vees, tõstes kordamööda märjaks saanud jalgu, ega osanud edasi ega tagasi minna. Aga kui midagi huvitavat märkab, siis toimetab keskendunult ega lase end millestki häirida

Väike tüdruk on nüüd Lohusalu Draakoniaasta Didi.
Tema on sünnist saati Didi nägu olnud – pisike, armas, toimekas. Ilmselt ainus, kes täiesti siledakarvaliseks jääb.

Suure tüdruku nimega oli kõige rohkem vaeva. Värvilaikude asetuse ja silmavaate poolest on ta Bella koopia. Pikka aega kutsusime teda Donatellaks, aga see nimi talle hästi ei sobinud. Kirjutasin paberitesse ühe teise nime, aga kennelliidu ukse taga hakkasin kahetsema ning laenatud vahenditega parandasin nimeks Dolly. Nime tähendus – Jumala kingitus – näitab kui palju lootusi ma selle koera peale panen.
Tal olid juba sündides kõige pikemad jalad ning head proportsioonid on säilinud siiani. Ta on visa võitleja ja andekas õppija, jälgib ja jäljendab rohkem kui teised. Karv ei ole nii sile kui Didil, aga ka selliseid pikemaid karvu, nagu Dantel ja Dollyl, tal pole.

Viimasena kõige toredam koer – Lohusalu Draakoniaasta Dixi, sai samuti viimasel hetkel uue nime, enne oli ta kogu aeg Daffi.
.
Praegune titepõlve iseloom annab lootust, et koerast kasvab suurepärane harrastuskaaslane, selline nagu meie treeneri Anne bordercollie Dixi.

Kuuenädalased kutsikad

Kutsikad on juba 6 nädalat vanad, tublid ja tragid.
Kaalus on kohutavalt juurde võetud:
poiss 1955, suur tüdruk 2049, väike tüdruk 1854, tume tüdruk 2174!
Poisil hakkab silmaümbus pigmenteeruma ja munad on nähtavale ilmunud.
Söögieelistus on endiselt toores liha, leotatud krõbinaid ei taheta üldse, kuivasid veel näritakse.
Õues meeldib mütata, esikust jalanõusid ja trepi alt susse ära lohistada ja paelu närida.
Sikutamismäng meeldib, kõike liikuvat jälitatakse. Rahulikult käia ei saa, kui kummagi püksisääre küljes ripub kutsikas.
Kõige toredam on ikka õues.
Aeg läheb väga ruttu.

21.03

This slideshow requires JavaScript.


Elu hakkab rutiinseks muutuma. Öösel magatakse, tõsi, uni läheb ära, kui päike tõuseb – praegu umbes kella kuue paiku. Siis on vaja ruttu õue pissile minna, isegi kahed junnid õnnestus täna õues teha! Suur saavutus.
Kutsikatele väga meeldib õues mütata. Peenrast on nii tore mulluseid kukeharjavarsi murda ja neid mööda hoovi ringi vedada. Lumi on huvitav ning kadakaid ja elupuid on vahva sakutada. Eile käisime jälle autoga sõitmas ja suhtlesime erinevas vanuses ja eri keelt rääkivate inimestega.
Põrandat ei saa enam pesta, kui kutsikad läheduses on. Rünnak liikuvale lapile on garanteeritud. Kõik on väga raevukad sikutajad.
Ussirohu andmine ja küüntelõikus on nii tavalised asjad, et ei vääri mainimistki.

19.03

Meile toodi külakostiks kanakoibi.

This slideshow requires JavaScript.


Eile olin abiks TAKO agilityvõistlustel ja võtsin kutsikad linna kaasa, et Janette ja Oona ning Natali saaks neid kergema vaevaga vaatama tulla. Natali asemel tulid Tiina ja Siiri. Aitäh neile!
Koertekoolitusgurud räägivad, et kutsikas peaks enne 3-kuuseks saamist kohtuma vähemalt 200 erineva olendiga, meil alles vaevalt 50 täis, aga vähemalt senini suhtutakse kõikidesse suure huvi ja sümpaatiaga.

17. märts

Laupäeval käis meil Kristina koos onu Ennoga külas. Kahjuks Bella ei pidanud poissi usaldusväärseks ja et kutsikad tundsid ebatervet uudishimu Enno kõhualuse vastu, rõõmustades king size piimakraani üle, pagendasime Enno tema enda tervise huvides puuri.
Hüvituseks sai pärastpoole koos Mummuga mere ääres käbide järele joosta.
Pildid ununesid kahjuks tegemata, ka ilm oli udune ja hall.
Panen siia siis mõned pildid sellest, kuidas Mumm kutsikaid lõbustab.
Mumm, mängime!
Poiss mängib Mummuga
Noorhärra veel väga pikalt ei jaksa mängida, juba tuleb tukk peale.
Väsinud mängumees
Selline paks poiss. Ilusad selgelt piiritletud mustad laigud on kadunud, tundub, et poiss tuleb karvasemat sorti.
poiss
Üle hulga aja kaalusime:
poiss 1659
suur tüdruk 1774
väike tüdruk 1609
tume tüdruk 1873

15. märts, vanust juba viis nädalat

Väikestest nupsikutest on saamas nõudlikud nõelteravate hammastega röövlid, kes häälekalt aiast välja laskmist nõuavad.

Bella ei taha enam eriti piima anda, lapsed teevad haiget.
Tavaliselt põgeneb Bella mõne kõrgema koha peale, täna hommikul üritas oma puuri varjuda, aga sealt leitita väga ruttu üles. Näost on näha, mis Bell ise asjast arvab.

Tahket toitu süüakse juba väga isukalt. Leotatud Starterile olen lisanud vaheldumisi keedetud kana, kohupiima, toorest kalkuni hakkliha.

Hoolitsev vanaema

Meie koerad söövad lisaks kuivtoidu krõbinatele ka toorest. Tõin täna töölt tulles koertele kanatiibu. Igaüks sai ühe ja läks oma nurka seda sööma. Ise läksin kutsikate juurde, lasksin nad aiast välja ja hakkasin pissiseid ajalehti kokku korjama. Kutsikad jooksid laiali, kööki ja elutuppa teiste koerte juurde ning siis tuli suur tüdruk tagasi, uhkelt oma sõjasaaki kandes – pooleldi näritud kanatiib hambus. Vanaema Tess oli enda oma loovutanud! Ka teised kutsikad kogunesid tiiba närima ja see maitses neile väga. Tess ise pidas valvet, et Pätrik või Mumm ei tuleks lastelt toitu ära võtma. Vaene Pätu tahtis minu selja tagant läbi minna oma palli tooma ja sai kurja vanaema hambaid tunda. Ning siis tuli Bella, konfiskeeris tiiva ja sõi selle ise ära.

Laupäeval õpetas Bella kutsikatele keelamisest aru saamist. Koertel oli osso-bocco päev. Kõik said veisekoodi lõigu, millel keskel luuüdi. Bella läks enda oma just kutsikate nina alla sööma ning kui keegi uudishimulikult lähenes, siis urises hoiatavalt: “ära tule!”

Naljakas, et ka koertemaailmas on vanaemad helde-lahked.

Pühapäevased külalised

Pühapäeva lõunast läks ilm ilusaks, päike tuli välja ja kraadiklaas näitas plussi. Lasksime kutsikad terrassile õueõhku nuusutama. Eriti see neile ei meeldinud, Bella oli ka mures ja suunas lapsed ruttu tuppa tagasi.

Õhtul käisid meil külalised. Kutsikad said megapalju paisid ja tundus, et sümpaatia on vastastikune.

This slideshow requires JavaScript.