Didi lahkub Lohusalust

15.aprilli hommikul leidsid pätiplikad kajakatiiva ja sellega sai palju nalja. Jooksutiirud olid võimsad, kuna õe käest oli vaja saak kätte saada.Lõpuks lagunes tiib laiali ja kumbki sai mõned suled närimiseks.


Ilm oli ilus ja lasksin kutsikatel viimast korda koos möllata, kuna Didit ootas ees kohtumine uue perenaisega ja pikk sõit Tartusse.

Partners in crime

Lõpuks on saabunud soe kevad, vanaisa Pätrik avas suvise suplushooaja ning õekesed naudivad võimalust oma kaevamisoskusi lihvida. Mere ääres elamise suur pluss on see, et rannaliiva rajatud kaevikutest takistusrajad on praeguste tuuliste ilmadega järgmiseks päevaks kadunud. Paraku on sama tore kaevata maja juures ja need jäljed kahjuks iseenesest ei kao.
Didi on leidnud järjekordse taimesildi ja kiirustab seda kindlasse kohta viima.
Mullatöö on üldse naudingut pakkuv tegevus, siin püütakse vabastada mustikapõõsast turbaploki ahistavast haardest.
Kaevamine meeldib mõlemale.
Kas vitamiinipuudusest või lõbu pärast, aga hambad lausa jäävad tärkavate lillede külge kinni.
Dixi vaatab näoga:”mina pole küll mingit pahandust teinud”.

Ja veel huvitavam on mullatöid toas jätkata. Dolly olla avastanud lillepottide võlu, Dixi ja Didi suutsid juba teistkordselt ärapeidetud mullakoti asukoha tuvastada ning selline vaatepilt ootas kojusaabujaid. Ilmselt lustiti täiega!

Uued kodud

Suure Reedel läksid oma uutesse kodudesse Dante ja Dolly.
Dante sai endale väga tubli perenaise, kes vähem kui nädalaga on koerale selgeks õpetanud “istu”, “lama”, “käppa”
Dollyt ootas ees sugulane Emma. Nende tegemisi saab jälgida blogist aadressil http://emmadolly.wordpress.com/

Kutsikad andsime üle Tallinnas enne agility eksamit. Bella jooksis tunnelite võistlusel nii hästi, et panin ta eksamile kirja, lootes, et saame oma viimase puhta tulemuse ja saame klassi vahetada. Kahjuks see meil ei õnnestunud. Põhjuseks minu põlveoperatsioonist tingitud pooleaastane trennipaus ning Bella tiinuse ja imetamisega kaotatud füüsiline vorm ja ka vaimselt ei olnud ta hingega asja juures.
Lohusalus läksime mere äärde mängima, seal oli ta jälle tavapäraselt hasartne, aga kui ära hakkasime tulema, siis muudkui vaatas tagasi ja ajas sõrgu vastu – kaks kutsikat on ju puudu!
Õnneks läks see põdemine ruttu üle, kaks röövlit on ju veel kodus ja nendele õpetab Bella igasuguseid koeratarkusi ja-lolluseid.

Passid ja süstid

Teisipäeval käisime arsti juures, kutsikad tunnistati terveteks ja tublideks, pandi kiibid, tehti esimene vaktsineerimine ja europassid. Torkimist taluti väga rahulikult, kuna süstimishetkel suu juurde ilmuv pasteedinuts pakkus rohkem huvi.
Üritasime ka seisupilte teha.
PIsike Didi

Suur ja ilus Dolly
Väike röövel Dixi
Mehine Dante

Kaelarihmad

Kuna koerad peavad avalikus kohas viibima rihmastatult, hakkasime harjutama kaelarihmade talumist. Hirmsasti ajas sügelema!Aga tore on sikutada.  Dolly justnagu tahaks õde rihmast vabastada.

Mere ääres on vahva, liiva lendab ja ebamugavused ununevad.Vanaisa ja Dante vaatavad kurvalt, kuidas kuri vanaema on jälle pulga konfiskeerinud.

Kevadtööd aias

 Oli ilus päikseline nädalavahetus ja kutsikad said palju aega õues veeta. Loomulikult nauditi maakaevamist. Marakratid avastasid, et kui piisavalt kaua kraapida, tuleb maa seest huvitavaid asju välja. Kõigepealt tassiti minema lillesibulate asukohti tähistavad sildid ja siis kaevati välja sibulad. Väga hea meelelahutus on ka ülestõusnud lilleninade ärahammustamine. Nii et tänavu meil ilmselt tulbid ei õitse.

Lõpuks läks nii nagu vanasõna ütleb: “kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub”.